Probleem: Koolis on paljudel õpetajatel soov kasutada graafikalauda õppetöös. Graafikalauaks on soetatud “Wacom Intuos Bluetooth M” Aga õpetajatel puuduvad kogemused kuidas seda õppetöös kasutada, nii klassi ees kui ka veebitundide puhul.

Continue reading “Õpikeskkonna disain / VI”

Kirjutan oma viienda õpiülesandena rakendusest mida kasutan igapäevaselt oma töö ja õppimise juhtimisena ja mis on ka nutirattal esindatud.

Tegemist on Google Calendar rakendusega, mis on iga Android telefoniga kaasas ja pakub võimalust pääseda ligi oma kalendrile igast seadmest.

Antud rakendus on kasutusel igapäevaselt telefoni koduekraanil ja töölaua arvuti ekraanil alati ees tänase ajakavaga, et oleks lisaks teavitustele ka võimalus kiirelt näha mis on tänaseks planeeritud ja lisada uusi ülesandeid. Lisaks tavapärastele üritustele on võimalik lisada ka meeldetuletusi tegevuste kohta mis vajavad tegemist. Samuti on ka eesmärkide seadmise võimalus mida ise pole kasutanud.

Kalendreid ei pea olema ainult üks, vaid on võimalik teha mitmeid eri kalendreid. Kalendrite ja sündmuste värvust saab valida ja selliselt on hea kiirelt näha mis laadi üritusega tegemist on. Väga heaks võimaluseks on ka valitud kalendrite jagamine pere või kaastöötajatega, et oleks näha ja võimalus lisada uusi sündmuseid kalendrisse, selliselt on hea planeerida koos toimuvaid sündmuseid.

Valisin praktiliseks ülesandeks Google Classroomis kursuse loomise, kuna on plaanis koolis võtta kasutusele G Suit for Education. Classroomi kasutamine koolis tegelikult nõuab G Edu paketti kuid saab proovi mõttes luua ka ilma.

---

Classroom on visuaalselt väga lihtne ja minimaalne, aga ühe suure sellise küsitava miinusega – lehe kasutajaliides on inglise keeles. Gümnaasiumi õpilastel tõenäoliselt probleemi pole kasutamisel ja väiksematel peale esimest proovimist muutub ka asi arusaadavaks. Rohkem vajab inglise keele oskust ja arusaamist õpetaja kes materjale loob. Ise kahjuks õpilastega läbi mängida ei õnnestunud.

Alustamiseks tuleb luua klass, seejärel lisada õppeteemad (Topic) ja nende alla on võimalik lisada erinevaid ülesandeid ja materjale.

Classroomi suureks eeliseks on Google teiste rakendustega sidusus, õppetöid saab kalendrisse lisada, materjale saab paigutada Drive pilvekettale ja hindeliste tööde küsitlused Formsi kaudu.

Lugemismaterjali loomine tundub lihtne kui on väikese materjaliga tegu aga kui sooviks tekstile ka pilte vahele panna siis peaks looma eraldi dokumendi kus kogu õppematerjal sees.

Õpilaste lisamiseks on mitmeid võimalusi, ise kasutasin näidisõpilase puhul e-postiga kutsumist aga on võimalik ka liituda klassiga koodi kaudu. Google teenused pakuvad palju koostöötamist, samuti ka Classroom, mis võimaldab lisaks kutsuda kursusele teisi õpetajaid kellega kursust läbi viia.

Õpilastel on aga väga lihtne praktilise aine juures lisada oma tehtud töid kursuse Google Drive kausta.

Õpetaja näeb iga ülesande juures õpilaste tehtud tööd ning saab neid vastavalt tehtud tööle punktidega hinnata. Kui aga tegemist on küsimustikuga siis selle tulemused tulevad automaatselt ja õpetaja peab kinnitama.

Õpilase tööd ülevaadates on võimalus ka lisada tagasiside kommentaar millele saab ka õpilane lisaks vastata.

Kokkuvõtteks tundub Google Classrom väga hea võimalus õppehalduseks, eriti aines kus on vaja õpilastel lisada omapoolseid tehtud töid. Kindlasti tahaks proovida gümnaasiumi õpilastega kursuse selliselt läbi viia ja täiendada oma esimest loodud materjali.

Kokkuvõte lugemisülesandest.

Kuidas te mõistate õpikeskkonna mõistet?

Rääkides virtuaalsest õpikeskkonnast siis on selleks tarkvara või veebiteenus mille abil saavad õpilased ennast arendada ja õppida. Ja need võivad olla näiliselt väga lihtsad (Stuudiumi Tera) või hoopis midagi mis vajab suuremat ja keerulisemat panust (Codeacademy). Samuti on ka õpikeskkonnaks õpilasetel omavahel loodud vestlusgrupp (Facebook Messenger)

Mis mõtted teil tekkisid lugemismaterjalidega tutvumise järel?

Sirvides paari materjali jäi ikka silma see, et paljud näiteks toodud e-õppe keskkonnad on tänaseks lõpetanud oma tööd või on nad väga paljuski muutud ja välja vahetatud. Pikemalt lugesin Väljataga, Pata, Priidik (2009) “Haridustehnoloogia käsiraamat”. Milles jaotatakse õpikeskkonnad kaheks: Suletud, avatud.

Suletud keskkond on kooli enda õppeinfosüsteem (eKool, Stuudium) mida kasutavad kõik haridusasutuse liikmed ja on põhilseks õpiinfo jagamiseks ja kasutamiseks.

Avatud keskkondi kasutatakse õppetöös aga pole kooli keskne vaid on kõigile avatud. Õpetaja ja õppija liituvad sellega, grupina või individuaalselt. Failide jagamiseks ja koostöötamiseks kasutatakse tihti Google Drive teenust. Samuti kuuluvad siia ka erinevad blogimise rakendused (WordPress, Blogger). Avatud keskkonnad on tänu suurele kasutajate hulgale ka pidevas muutumises ja arengus.

Iga õppija loob lisaks koolipoolsele keskkonnale ka omale personaalse õpikeskkonna kasutades selleks mitmeid platforme ja neid omavahel sidudes.

Millised on teie senised kokkupuuted e-õppe ja virtuaalsete õpikeskkondadega nii õpetaja kui õppijana?

Õppijana olen magistriõpingute ajal kasutanud e-didaktikumi ja moodlet, mida varem ei ole kasutanud. Moodlet olen näinud kaugemalt töötamise algusaastatel.

Õpetajana olen katsetanud paljusid erinevaid keskkondi (YouTube, Code, Canva, Typingclub, … ) aga keskselt kasutan Stuudiumi Tera ja Google Drive.

---

Kasutatud allikad: Väljataga, Pata, Priidik (2009) “Haridustehnoloogia käsiraamat”

Ülesande tarvis tutvusin Sumner (2000) materjaliga distantsõppest.

Autor kirjeldab distantsõpet kui süsteemi toetavast õppest ja lisaks kirjeldab esimesi distantsõppeid ning nende erinevaid generatsioone.

Esimene distantsõpe sai alguse 1840. aastal Inglismaal äri valdkonnas, et koolitada välja abilisi. Sellisele õppele aitasid kaasa trükipress, tööstuslikud trükikojad ja odavad pliiatsid. Kuna uued tööstused vajasid omale haritud töölisi siis alustatigi õpetamistega. Peale mida hakkasid paljud koolid sarnaselt õpet pakkuma. Sellised esimesed õppimised olid ühesuunalised.

Suureks tõukeks distantsõppele olid esimene ja teine maailmasõda, kus oli vaja haritud sõdureid ning paljud põllumajanduses tööd leidnud ei olnud varem selle alaga kokku puutunud ning vajasid õpet.

Selline õpe on väga individuaalne aga samas vajalik eraldatud kogukondades.

Teise generatsiooni distansõpe kasutas trükimeediat koos ringhäälinguga, kassettidega ja vähesele määral isegi arvuteid. Uute tehnoloogiatega kaasnes ka kahe poolne õpe. Kuid kahjuks selline kahepoolne õpe raiskas oma potentsiaali ekspertide koolitamisele ja liigsele õppija iseseisvusele.

Kolmas generatsioon on juba arvutipõhine. Mis annab aluse tohutule infole kuid kahjuks paneb ka inimesed rohkem tehnoloogiale toetuma. Denny (1996) toob aga välja, et infole pääsevad ligi ainult ikkagi need kellel on olemas selleks tehnoloogia.

Varasemad õppimised olid individuaalsed aga veebiseminari abil toodi ka sotsiaalne külg õppimise juurde tagasi.

Viide: Sumner, J. (2000). Serving the System: A critical history of distance education. Open Learning: the Journal of Open and Distance Learning, 15(3), 267–285. http://doi.org/10.1080/713688409

---

Varasemalt ei olnud kursis distansõppe ajalooga ja ei kujutanud ette, et juba nii varajasel ajal sellega alustati. Olin kuulnud noorena, et suuremates kõrgkoolides on e-õppe kursused. Lisaks loetule, mis on avaldatud tänaseks üle kahekümne aasta tagasi, sooviks uurida mis on toimunud aastatel 2000-2020. Tehnoloogia areng on olnud hüppeline ning täna on väga suur roll distantsõppel, kus paljud koolid arutlevad selle üle iganädalaselt, kuidas ja mis mahus seda teha. Ehk on tänane maailmakorraldus alus neljanda või isegi viienda generatsiooni distantsõppele…

Teema 

Minu soov on õppida kasutama moodsaid hariduslikke rakendusi ja tehnoloogiaid mida loodetavasti õpikeskkondade kursusel näha saab.

Eesmärgid 

Leida huvitavaid ja moodsaid hariduslikke rakendusi või leida uued hariduslikud küljed levinud ja ajakohastel rakendustel ja tehnoloogiatel. Mind on alati huvitanud uued tehnoloogiad ja olen neid ka alati kiiresti kasutusele võtnud.

Strateegiad

Olen kursis kursusekaaslaste töödega ning ehk leian nende seast midagi sellist mis pakub huvi. Samuti jätkan katsetamisi erinevate rakendustega ja püüan otsida midagi huvitavat nii endale kui oma õpilastele.

Vahendid/ressursid 

Kõige olulisemaks vahendiks on kindlasti arvuti ja nutiseade millega saan katsetada leitud rakendusi ja tehnoloogiaid. Samuti on hea tegevõpetajana kasutada ka katsetamiseks oma õpilasi, ehk kuidas nad neid uusi asju omaks võtavad. Kindlasti kõige piiravamaks ressursiks saab kindlasti aeg mida täiskohaga töö ja pere kõrvalt üle jääb.

Hindamine 

Eesmärgi edukast saavutamisest annab märku kindlasti see kui järgmisel õppeaastal on juba näha neid uusi rakendusi või tehnoloogiaid oma informaatika ainekavas.